| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
|
| Tagasi üles |
|
 |
mart
Liitunud: 15 Aug 2006 Postitusi: 457 Asukoht: Wermelskirchen
|
Postitatud: Laup Juuni 12, 2010 10:31 Teema: |
|
|
Mul plaan kohale minna..... pealtvaatajana.
Ja eesti meeskonnale pöialt hoidma.
Väga kena kant, olen seal korduvalt käinud veini ostmas. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Kiku
Liitunud: 26 Jan 2010 Postitusi: 53 Asukoht: Tallinn, Mustamäe
|
Postitatud: Esm Juuli 26, 2010 22:58 Teema: |
|
|
| Kasutan viimast võimalust edu soovida meie koondisele. Õnne nii JURA Cup'il kui ka maailmameistrivõistlustel. Kui poodiumile just ei saa siis hea kogemuse saate ikkagi! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Teis Juuli 27, 2010 0:35 Teema: |
|
|
Tänud kõigile, kes kaasa elavad.
Akud juba laevad, varustuse kontrollnimekiri on viimaseid täiendusi saamas ja stardijõhvid on likku pandud. Väike värin on juba tunda.
Pärtel. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Aug 04, 2010 10:44 Teema: |
|
|
Vahtplastist käivad algajate lennukid, õppinud meestel on veidi vingemad materjalid. Juhtub kamba peale ka nendel, näiteks üks Perfect-i ninaosa:
Leedukad on peale 4. tuuri positiivse üllatusena tiitlikonkurentsis ja Vezelis Paulius on võitnud 4 lennust lausa 3 !!!
Meie mehed, kes tihti leedukaid ka võidavad on tõenäoliselt startidega hädas. Kodus on kasutatud stardiks lihtsuse mõttes vintse, mis rahvusvahelistel keelatud.
Konkurents on ääretult tihe ja üksainus viga välistab võimaluse esimeste hulka jõudmiseks.
http://www.f3jfrance2010.fr/res-senior.php
-----------------------------------------------------------------------------
5.tuur läbi ja resultaadid on hakanud ilmuma lausa reaalajas!
Meeskondlikult juhib poole võistluse peal LEEDU! Edasi on ränk närvide mäng ja võidab see, kellel "kõrvade vahel loksuma" ei hakka.
Suure tõenäosusega lendavad ka leedukate piloteerimisel Eestis valmistatud "Cluster"-id. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
Ervin2

Liitunud: 23 Märts 2006 Postitusi: 1334 Asukoht: tallinn & harjumaa
|
Postitatud: Kolm Aug 04, 2010 17:47 Teema: |
|
|
Noh kui mõni mees Clusteriga poodjumile tõuseb,siis on Eesti taas ühe märgi tehnikaspordi alal maha pannud. _________________ Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum 6Xi 2,4G
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Pitts Special S-2C EP
Hot Pepper 3D |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Püh Aug 08, 2010 11:59 Teema: |
|
|
 |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Aug 11, 2010 9:51 Teema: |
|
|
Maailmameistri lennud (aeg ja maandumistäpsus):
9.54,0- 0,49m
9.54,3- 0,39m
9.55,2- 0,49m
9.57,2- 0,39m
9.56,3- 0,29m
9.55,0- 1,01m
9.54,4- 0,21m
9.53,1- 0,81m
9.51,5- 0,27m
9.55,1- 0,49m
9.53,1- 0,07m
9.56,4- 0,32m
ja finaalides:
14.57,7- 0,43m
14.58,5- 0,42m
14.58,9- 0,21m
14.57,6- 0,12m
10.47,1- 0,68m
14.57,9- 0,11m
Kuna maksimaalsest võimalikust lennuajast läheb maha stardinööriga pukseerimise aeg ja õigel sekundil maandumisel tehtud viga (ajad 10 min ja finaalis 15 min) on finaallennud tehtud uskumatult lühikese nööriga pukseerimise ajaga! Suur risk tasus ilmselt ära ja ainult ühel lennul ei tabatud termikat (kehvem lend ei lähe arvesse)!
Võistlus näitas, et Eestis F3J klassis tasub huvilistel võistelda. Alati on kohal ka Leedu ja Läti, ning kõrgeim maailmaklassi tase on garanteeritud (nüüd tõestatud leedukate väga heade tulemustega). Pole hirmu, et võistlusel toimub mingi "mudamaadlus", mis edasi ei vii! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
mart
Liitunud: 15 Aug 2006 Postitusi: 457 Asukoht: Wermelskirchen
|
Postitatud: Kolm Aug 11, 2010 16:27 Teema: |
|
|
Hei!
Täpselt nii se on, et starditakse 1-3 sekundiga.
See on saavutatav vaid siis, kui kogu meeskond töötab, kui kellavaärk.
F3J on ju töeline meeskonna sport, kus start söltub jooksjate ja stardiabilise koostööst, edasi tuleb muidugi ka piloodil tasemel olla ja ega ilma abilisteta ka lennutamine alati tulemuseni ei vii. Vaja ju teada ja jälgida, mis teised vöistlejad teevad ja kuidas ilm mudelist eemal muutub ja kuidas aeg voolab.
Balti karika sarjas on alati maailma esikümnesse kuulunud kohal olnud, nii et pinget ja konkurenti on küllaga.
Mart |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Nelj Aug 12, 2010 15:12 Teema: |
|
|
Nii siis, et olin üks viiendik Eesti võistkonnast, jagan natuke muljeid.
Kaks päeva enne MM võistlust toimus Eurotouri üks etappidest "Jura Cup", mis andis suurepärase võimaluse lisaks elu-oluga tutvumisele ka aimu saada suurvõistluse bürokraatiast ja süsteemidest. Just kohalik kliima nõudis esialgu harjumist, lennuk vajas korralikku uuesti timmimist, enne kui sai hakata termikaid jahtima. Kui lennukid timmitud, oli aru saada erinevustest võrreldes baltikumiga - termikad oli suuremad, algasid madalamalt ning kogu õhk oli teistsuguse "loomuga".
Ilmaga läks nagu läks, hommikud olid jahedad, 12-14 kraadi, ning et lennud hakkasid pihta kell 8, olid tuulevaikses ilmas ka stardid madalamad ning tuli lennata maksimaalsel väärtusel juhtpindu minimaalselt kasutades.
Mõnel päeval sai ka vihma ja kuni 8m/s külgtuult, mis muutis väikestes mullides püsimise üpris ekstreemseks.
Korraldusliku poole pealt hindaksin umbes nõrga nelja vääriliseks. Plats oli kenasti niidetud ning helisüsteem oli piisavalt asjalik, et kõik kuulsid stardi/fini¹iloendust ning teadaandeid ühel ajal. Lubatud wifi ja 220V elekter aga ei ilmunudki, WC'd olid korralikud, kuid neid jäi väheks ja need olid kaugel. Kõige rohkem poleemikat tekitas turvaala kohal lendamise keeld, sellest kinni pidamine ning selle eiramise eest karistamine, mis osutus lõppkokkuvõttes paljude meelest liiga pehmeks.
Eesti töötas üldjoontes väga ühtselt ning suuremaid probleeme ja arusaamatusi ette ei tulnud.
Sellise kaliibriga võistlusel oli tunda tegelikult vajadust F3J klassi uuendamise järele. Finaali jõudnud mehed oleksid võinud kõik maailmameistrid olla, tegu on pigem ülilühikese stardi ning täpse maandumise võistlusega. Sellises kliimas pole 10-15 minutilise lennu tegemine peale kella kümmet hommikul mitte mingisugune probleem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kogemuse järgi sai mindud, ning seda ka saime. 2012 on MM Lõuna-Aafrikas, kuhu vaevalt et lähme - enne on vaja roppumoodi trenni teha ning leida sponsorid, kes kasvõi Balti ja Skandinaavia võistlustel käimist toetaksid.
PS: Saamaks aimu startide kiirusest, on youtube'is üleval Joe Wurtsi 0,7 sekundilisest stardist ka video.
Pärtel |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Nelj Aug 12, 2010 18:50 Teema: |
|
|
| Palju nad selliste 1 sekundiste startidega kõrgust saivad? Sellelt videolt ei saa eriti aru! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Reede Aug 13, 2010 3:35 Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: | | Palju nad selliste 1 sekundiste startidega kõrgust saivad? Sellelt videolt ei saa eriti aru! |
Silma järgi pakuks, et kuskil 50-60m, mitte rohkem.
Kahe kuni kolme sekundi puhul oskavad parimad juba ligi 200m välja venitada.
Joe Wurts keeras kohe pärast vähem kui sekundilist jõhvi otsas olemist allatuult, ning läks mullile järgi umbes 250m kaugusele. Kui kohale jõudis, oli esialgsest kõrgusest vaid ehk kolmandik alles, ometi sellest piisas, et tagasi üles ronida. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Reede Aug 13, 2010 9:49 Teema: |
|
|
MM-id tuleks ruttu Leedus korraldada. Nemad oma maailmakarika etappide paljuaastase korraldamise kogemuse ja tugeva organisatsiooniga saaks hakkama suurepäraselt!
Meie kandi vaikses õhus nii lennata ei saaks ja enamus hetke F3J tähtedest ei saaks kuidagi hakkama.
| Tsiteerin:: | | oli esialgsest kõrgusest vaid ehk kolmandik alles, ometi sellest piisas, et tagasi üles ronida | Meil nii ikka mitu korda järjest ei lenda!
Jääb loota, et kohalik F5J tase ka nii heaks läheks, et "pilve peale" mootoriga ei lasta ja võidab see, kes lühikese mootorlennuga üle 200 meetri ei roni! |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Reede Aug 13, 2010 10:08 Teema: |
|
|
| See, miks leedukatel eelmisel aastal Poolas EM'il ka võrdlemisi edukalt läks on ju osaliselt põhjendatav "koduse" kliimaga, ilm olla samuti üsna sant olnud. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Püh Aug 15, 2010 15:24 Teema: |
|
|
| Teadjad ja nägijad võiks veidi kirjeldada ka mis lennukid, aparatuurid, servod jne. kasutusel olid. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Püh Aug 15, 2010 16:48 Teema: |
|
|
Lennukitest tundusid Suprad, Pike Perfectid ja Xplorerid kõige levinumad olema. Näha oli siis kõigist ka erinevaid versioone nii tiivaulatuse, kui konstruktsiooni poolest.
Uuenduste poolest hakkasid kõige enam silma söest tugevdustega ribikonstruktiooniga stabilisaatorid ja pöördetüürid - seda siis sabas umbes 10-15g võitmiseks. Vormis tehtud sabade puhul on kihid juba nii õhukeseks aetud, et stappi alt vaadates on pealmise poole värvimustrit näha.
Materjalide osas on kasutusele võetud umbes 20mm laiustest söelintidest kootud riie ja nn "dissergewebe" ehk siis klaasriie, mille sisse on hõredalt kootud süsinikkiud. Jura Cupil oli näha ka üht wingletidega lennukit.
Osa USA meeskonnast kasutas ka Jaro Mülleri Espada RL'i ning korra sain näha ka ühe sellise stardis ribadeks tõmbamist. Tegu oli kerge versiooniga ning lennuk ei pidanud lihtsalt starti vastu. Korraga purunesid mõlemad tiivad, kere ja stabilisaator. Enne kui purunenud lennuki jupid olid maha jõudnud pudeneda, oli varulennuk juba startimas.
Aparatuuride poolest midagi meeletult uut ei täheldanudki.
Kõige uuem oli vast JR 11X, millega lendas terve Uus-Meremaa meeskond - seda loomulikult JR'i poolse sponsorluse tõttu.
Üsna palju oli näha Graupner MC-24 erinevaid versioone ja silma jäi ka üks Futaba FX-30. Suurem enamus lendas siiski käes hoitavate saatjatega.
Suurvõistlustel tavaline protseduur saatjate tagastamise näol peale iga starti paistab samuti igavikku jäävat just 2,4ghz pealetuleku tõttu. See on igati positiivne kuna vähendab natuke võistluse korraldaja kohustusi ja annab võistlejatele võimaluse vahepeal lennukit timmida.
Kõrvalmärkusena võib öelda, et kanalite kontrollimine käis pidevalt kõigil lubatud sagedustel. Kui võistleja lendas, kuid skänner näitas, et võistleja üles antud kanalit ei kasutata, võeti team manager koheselt ka liistule.
Suurt rolli hea stardikõrguse saavutamisel mängis jõhvi valik. Kodust kaasa võetud 1,38mm jõhv oli ilmselgelt liiga jäme ja jäik käsistardi ja tuulevaikse ilma tarvis. Õnneks oli kohapeal emc-vega.de pood püsti ning sai ostetud kõvasti peenemad ja venivamad liinid mistõttu muutusid ka stardid samm-sammult konkurentsivõimelisemaks. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Nelj Aug 19, 2010 10:11 Teema: |
|
|
| Kas Clustereid ka silma jäi? Mis kangi või nupu all klapid tavaliselt käisid? Kas raadio-teel avatavaid stardikonkse kasutatakse? |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Esm Aug 23, 2010 19:03 Teema: |
|
|
Peale meie ja leedukate oli platsil vähemalt 1 Cluster veel, ei jõudnud kahjuks riikliku kuuluvust uurida.
Stickmode'ide osas ei tea rääkida, enamusel siis butterfly (klapid maksimaalselt alla ja eleronid umb 20-30 kraadi üles) siiski gaasi kangi all. Ise kasutan lahendust, kus gaasikangil on nii kõristi kui vedru, viimane siis selleks, et kangist lahti lastes tõmmatakse klapid automaatselt neutraali.
Servoga konkse ei jäänud küll silma - hetkel ei tundu selle tarvis ka otsest vajadust olevat. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
[J]
Liitunud: 28 Aug 2005 Postitusi: 1647 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Teis Aug 24, 2010 13:39 Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: | | ... et kangist lahti lastes tõmmatakse klapid automaatselt neutraali |
Kangi neutraal on ikka tavalises kohas - keskel?
Kuidas "gaasikangi" asendid ja "kõver" enamusel käib? |
|
| Tagasi üles |
|
 |
tulnuk

Liitunud: 1 Aug 2005 Postitusi: 420 Asukoht: tartu
|
Postitatud: Teis Aug 24, 2010 14:38 Teema: |
|
|
| [J] kirjutas: | | Tsiteerin:: | | ... et kangist lahti lastes tõmmatakse klapid automaatselt neutraali |
Kangi neutraal on ikka tavalises kohas - keskel?
Kuidas "gaasikangi" asendid ja "kõver" enamusel käib? |
Kangi neutraal pole vedru jõul keskel vaid maksimaalselt üleval. Kõverate ja käikude osas tean rääkida vaid enda kohta:
Käigud on pandud kõik nii, et saaks maksimaalselt ära kasutada kogu servo käigu. Dual rate'i abil on siis lülitatav kas 100%<->50-60% (olenevalt tüürist). Suuri käike kasutan vaid maandumisel, kui kiirused väiksemad ja kiire reaktsioon olulisem.
Väiksemate käikudega koos lülitub sisse ka suurem expo, mis teeb tüürid neutraali lähemal "tuimemaks", seda osalt kompenseerimaks servoõlgade mehaanikast tulenevat ebaühtlast käiku ja teisalt selleks, et rikkuda võimalikult vähe tiiva profiili ja hoida lennuki väärtust.
Lisaks on siis veel lennu jooksul umbes 4 erinevat re¾iimi erinevate tiivaprofiilidega. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
|